Open AccessFour Ways to Experience Augmented Reality at Museums / Neli võimalust liitreaalsuse kogemiseks muuseumis
Author(s) -
Jakob Ossmann,
Kasra Seirafi,
Carina Doppler
Publication year - 2021
Publication title -
methis. studia humaniora estonica/methis. studia humaniora estonica.
Language(s) - English
Resource type - Journals
SCImago Journal Rank - 0.107
H-Index - 2
eISSN - 2228-4745
pISSN - 1736-6852
DOI - 10.7592/methis.v22i27/28.18451
Subject(s) - augmented reality , exhibition , visualization , space (punctuation) , computer science , library science , art history , art , human–computer interaction , artificial intelligence , operating system
Abstract: Augmented reality (AR) is a prevalent topic in the museum space as it promises to bridge the gap between the physical exhibition space and digitised information. The present paper introduces a framework of four distinct experience-based categories that outline which kind of AR applications are possible inside the museum: 1) object annotation, 2) object visualisation, 3) guiding, and 4) data visualisation.
Liitreaalsus (LR) on muuseumides levinud, kuna see lubab ületada lõhe füüsilise näituseruumi ja digiteeritud teabe vahel. Vastav tehnoloogia on nüüdseks küpsuse saavutanud ja muutunud tootmisvahendiks mitmetes tööstusharudes. Käesolevas artiklis vaadeldakse, millised on muuseumides rakendatavad konkreetsed kasutusviisid.
Muuseumides kasutatava LR-i põhjalikuks mõistmiseks on mitmeid teoreetilisi ja tehnoloogilisi lähenemisviise. Käesolev artikkel täiendab olemasolevat kirjandust, ühendades LR-i teoreetilisi kontseptsioone ja selle tegelikke rakendusi. Selleks võetakse kasutusele neli liitreaalsuse kategooriat, mis ei tulene mitte tehnilistest kirjeldustest, vaid hoopis kasutajakogemuse seadistustest muuseumides. Need kategooriad on 1) objekti annotatsioon, 2) objekti visualiseerimine, 3) vaataja suunamine (LR giid) ja 4) andmete visualiseerimine. Artiklis järgneb kategooriate lühikirjeldustele analüüs, milles vaadeldakse nende rakendamist eri riikide muuseumides.
Peale nende nelja kategooria rakendamist eri riikide muuseumide parimatele rakendustele väidame, et iga kategooria sobib ideaalselt konkreetsete narratiivsete eesmärkide saavutamiseks: 1) objekti annotatsioon – pidev, 2) objekti visualiseerimine – eraldiseisev, 3) vaataja suunamine – dialoogipõhine ja 4) andmete visualiseerimine – ühendav narrativiseerimine.
See parimate rakendustega seotud kategooriate kogum aitab muuseumispetsialistidel ja otsustajatel paremini mõista LR-i kasutusvõimalusi ning saavutada vahendamise ja narrativiseerimisega seotud soovitud eesmärke.