Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: lingvistilised tegurid, mõistmisprotsess ja sümmeetria

Artiklis käsitletakse kirjaliku eesti ja soome keele vastastikust mõistmist üksiksõna- ja tekstitasandil. Eesmärk on selgitada, kas ja kuidas eesti- ja soomekeelsed keelekasutajad mõistavad oma emakeele põhjal lähedast sugulaskeelt ilma sihtkeele õppimis- ja kasutuskogemuseta ning mille poolest erineb üksiksõnade mõistmine tervikteksti mõistmisest. Mõistmistestide vastuste ja osalejate eneserefleksiooni analüüsi keskmes on kahe sihtkeele mõistmise võimalik sümmeetria ning mõistmisprotsessi mõjutavad tegurid.\ud\udTulemuste põhjal osutusid eestikeelsed keelekasutajad edukamaks üksiksõnatestis, eriti eesti ja soome keeles samatähenduslike kirjapildilt sarnaste sõnade ning laen- ja võõrsõnade mõistmisel, soomekeelsed keelekasutajad tervikteksti mõistmisel. Mõlema sihtkeele mõistmisel on otsustav keeltevahelise sarnasuse tunnetamine: toetutakse esmajoones eesti ja soome, aga ka muude varem õpitud keelte ja sihtkeele sarnasusele, seostades seda metalingvistiliste ja üldteadmistega ning kontrollides oletusi lause-, lõigu- ja tekstikontekstis. Kontekst toimib omalaadse filtrina, mis selekteerib keelekasutaja oletusi neid aktsepteerides või tagasi lükates. Mõistmisprotsessi komponentide jaotus ja suund varieeruvad indiviiditi ja sõltuvad paljuski osalejate varasematest teadmistest ja kogemustest