Open AccessSiirdeajastu kultuurimuutused ühiskonna üles- ehitamise aeg. Käesolev uurimus analüüsib, kuidas ja milliste võtete abil kujutatakse nendes romaanides siirdeaegseid ajaloolisi sündmusi ja too- nast argielu Eestis ning Armeenias. Analüüsis toetutakse ühelt poolt sotskolonialismi, teiselt poolt mälu-uuringute ja kollektiivse mälu teoree- tilisele mõistestikule. Artikkel näitab, kuidas kirjeldades nn kohalikku ajalugu universaalsete, rahvusvaheliselt levinud motiivide abil, mõtes- tatakse samal …
Author(s) -
Piret Viires
Publication year - 2021
Publication title -
philologia estonica tallinnensis./philologia estonica tallinnensis
Language(s) - Finnish
Resource type - Journals
SCImago Journal Rank - 0.15
H-Index - 2
eISSN - 2504-6624
pISSN - 2504-6616
DOI - 10.22601/pet.2021.06.02
Subject(s) - theology , humanities , philosophy
Artikkel käsitleb siirdeajastu alguse üht huvitavamat kirjandusnähtust, eesti punkluulet, mis 1980. aastate lõpus arenes kiiresti subkultuursest nišifenomenist poliitiliselt angažeeritud isamaaliseks protestikirjanduseks ja oli nähtavas rollis laulva revolutsiooni ajal. Samal ajal sisenes punkluule ka jõuliselt eesti kirjanduskaanonisse, seda märgata- valt laiendades. Punkluule tõi kirjandusse uued võtted ja jooned (kõne- keelsus, madalate kategooriate poetiseerimine, luuletekstide jõulisus ja intensiivsus, terav ühiskondlik protest jm) ning oli 1990. aastate kirjan- dusmurrangute eelkäija. Kui punkluule poliitiline angažeeritus jääbki laulva revolutsiooni perioodi, siis eesti kirjanduskaanonisse on punkluule end kinnistanud. Seda näitab nii punkluule käsitlemine kirjanduslugudes, kaasatus gümnaasiumi riiklikusse õppekavasse kui ka käsitlemine mitmetes kooliõpikutes