Mida inimene tõeliselt vajab? Tüpoloogiline määratlus

Inimvajadus seletatavana on empiirilis-teoreetiline mõiste, mille kaudu on sõnastatavad mitmed humanoloogilised normtasemeseadused. Vajadus seletajana on teatavate otsuste õigustaja. Artiklis visandatakse vajaduse teoreetiline mudel, mis kirjeldaks kindlat hulka praktiliselt paratamatuid inimelu fenomene, mida nimetatakse vajadusteks, seletaks vajaduste ilmnemist ja õigustaks vajaduste rahuldamisele ehk kahju vältimisele suunatud tegevust. Mudeli tarvilikud tingimused on vajaduse subjekt - inimisik või inimgrupp; vajaduse objekt ehk otstarve, mis rahuldab vajaduse ja kõrvaldab vajaduspinge; potentsiaalne kahju, mis vältimatult sünnib vajadushüve puudusest; vajaduse vältimatuse tingimused - kindlad sõltuvusseosed inimkeha ja inimvaimu ning materiaalse ja kultuurilise elukeskkonna vahel; vajaduse pingetegur - sõltuvusseostest tulenev sund tegutseda vajaduse rahuldamise sihil. Inimvajadused on liigitatavad kahte kategooriasse ja mitmesse tüüpi. Vahetud vajadused on organismi füsioloogilised ja psüühilised vajadused ning organismi ja isiksuse keskkonna- ja elutingimusvajadused. Vahendlikud ehk funktsionaalsed olukorrakohased vajadused on tarbed vahendite järele, vältimaks või vähendamaks tõsist sattumuslikku kahju (nt kirurgia, ravimid); tarbed vahendite järele, rahuldamaks vahetuid vajadusi (nt toiduainete tööstus); tarbed vahetuid vajadusi rahuldava koostöö ja ressursiallikate järele; lõpuks tarbed innovaatiliste vahendite järele, millega tagada normtasemele vastavat eluviisi (nt elatusraha, osasaamist kultuuripärandist). Sellisena väljendab vajadus teatavat elutähtsat tingimust, mille kestev puudus tekitab vältimatult inimisikule tõsist kahju ja mille potentsiaalne või lühiajaline puudus avaldab inimesele praktiliselt paratamatut motiveerivat survet. Mis tahes vajaduse rahuldamise tõeliseks aluseks on isiksuse tõsise kahjustumise vältimine.Human need is an empirical-theoretical concept allowing formulation of humanological normic-level laws. The author proposes a theoretical model, which is able to describe a certain set of practically necessary phenomena of human life, to explain the appearance of these phenomena, and to justify decisions aiming at need-satisfaction, i.e. avoidance of serious harm. The necessary conditions of the model are a subject of the need (personal or collective), an object of the need (an appropriate operational function (purpose)), the potential harm of an unsatisfied need, nomological and humanological conditions of unavoidability of need, and the tension-factors of the need. There are two categories and several types of human needs. The immediate needs are the physiological and psychological functionality of an organism and the immediate life-conditions of an organism and personality. The intermediate, i.e. functional and circumstantial, needs are for the innovative means of direct harm avoidance and remedy, for the innovative means of the basic need-satisfaction, for the cooperation and for the sources (resources) of the basic need-satisfaction, and for the innovative providers of normal (normic-level) life-conditions. Therefore, the need is a vitally important condition, ongoing shortage of which inevitably and seriously harms a person, but a potential or a short-term shortage of which motivates him or her to practically necessary action. The genuine ground of need-satisfaction is the avoidance of causing serious harm to the human personality.