Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast vene õppekeelega koolis

Aastatel 2007–2012 toimus vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eestikeelsele aineõppele. Tallinna Ülikooli 2012. aasta sügisel koolides korraldatud uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis” kinnitas, et eestikeelne aineõpe on tõepoolest käima läinud ja kiirelt arenemas. Artikkel käsitleb lähemalt mõningaid õppe tulemuslikkuse faktoreid, mida uuringu käigus eestikeelses aineõppes ja seda toetavate eesti keele kui teise keele tundide juures analüüsisime. Eri sihtrühmade anketeerimise, fookusgrupiintervjuude ning ligi 80 tunnivaatluse põhjal teeme järeldusi eestikeelse õppe olukorra ja arenguvõimaluste kohta, keskendudes metoodika aspektile. Uuringu teoreetilisteks lähtekohtadeks on LAK-õpe (lõimitud aine- ja keeleõpe) ning aktiivõppe ja kommunikatiivõppe metoodika. Enamik artiklis vaadeldud metoodilisi jooni on olulised ka läbivalt eestikeelse hariduse kontekstis – nii keeleõppes kui ka aineõppes. Hoolimata vene õppekeelega koolide õpilaste arvu vähenemisest on kasulik jätkuvalt toetada haridustöötajate pädevuste arengut nendes metoodikavaldkondades – eriti arvestades õpilaskonna kultuurilist mitmekesistumist eesti õppekeelega koolis.Abstract. Helena Metslang, Mare Kitsnik, and Ingrid Krall: Content and language integrated learning methodology at Russian-medium schools. Estonian secondary schools include both the majority of schools where the language of tuition is Estonian and a minority of schools where most pupils speak Russian as their mother tongue and the language of tuition is mainly Russian. In 2007–2012, upper secondary schools of Russian-medium education in Estonia shifted to teaching 60% of the curriculum in Estonian. This was aimed at supporting Russian-medium schools’ graduates’ better coping in society, education and labour market. The study ‘Bilingual Education in Russian-medium Schools’ that our research team at Tallinn University carried out in autumn 2012 confirmed that the schools have implemented this change – Estonian-medium teaching is indeed taking place (as legislated) and is swiftly developing. This article describes, with a focus on methodology, some questions of effectiveness that we studied in content and language integrated learning (CLIL) lessons and supporting Estonian lessons. We discuss the situation and development perspectives of Estonian-medium CLIL in Russian schools. Theoretically, the study relies on CLIL principles and the methodologies of active learning and communicative language learning. Most of the methodological features described in this article are also important for the majority (Estonian-medium) education system. Despite the decrease of the number of students in Russian-medium schools, it is still useful to support the development of education practitioners’ skills in these areas of methodology – especially considering the increasing cultural diversification of the student body at Estonian-medium schools.Keywords: Estonian, second language, national minorities’ education, language teaching methodology, content and language integrated learning