z-logo
open-access-imgOpen Access
Ise Ise
Author(s) -
Liina Lindström,
VirveAnneli Vihman
Publication year - 2010
Publication title -
eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri./eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri
Language(s) - Finnish
Resource type - Journals
SCImago Journal Rank - 0.142
H-Index - 5
eISSN - 2228-1339
pISSN - 1736-8987
DOI - 10.12697/jeful.2010.1.2.12
Subject(s) - chemistry
.Käesolevas artiklis vaadeldakse nimetavas käändes pronoomeni isekasutamist internetifoorumites, kus on märkimisväärselt palju näiteid isekasutustest ilma lähtevormita, s.t ilma nimi- või asesõnata, millele ise viitab. Artikli põhiküsimuseks on, kas ise-t kasutataksegi süstemaatiliselt isikulise pronoomeni asemel lause subjektina.Täpsemalt uurime, (a) kas ise käitub subjekti kohatäitjana (paikneb subjekti positsioonis, kui lauses muud subjekti pole); (b) kas ta käitub topikuna nagu tüüpiline isikuline asesõna lause algul, ning kas ta sealjuures kaotab ise-le omast rõhutavat, tähelepanu suunavat omadust ning c)kas ise-t kasutatakse eelkõige 1. isikule viitamisel.Korpusanalüüsist selgub, et ilma lähtevormita ise-t on kasutatud rohkem kui pooltes lausetes ning eriti sageli seoses 1. isiku väljendamisega. Samuti allub iseV2-reeglist tingitud inversioo-nile. Samas ei ole ka verbi ees kasutatud ise täielikult kaotanud rõhutavat funktsiooni. Isekasutamine personaalse pronoomeni asemel subjekti positsioonis on ilmselt seotud negatiivsest (distantseerivast) viisakusstrateegiast tingitud impersonaliseerimisega: vajadus rõhutavat, vastandavat 1. isiku pronoomenit vältida võib olla tinginud isesagedase kasutamise subjekti positsioonis

The content you want is available to Zendy users.

Already have an account? Click here to sign in.
Having issues? You can contact us here