
Ise Ise
Author(s) -
Liina Lindström,
VirveAnneli Vihman
Publication year - 2010
Publication title -
eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri./eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri
Language(s) - Finnish
Resource type - Journals
SCImago Journal Rank - 0.142
H-Index - 5
eISSN - 2228-1339
pISSN - 1736-8987
DOI - 10.12697/jeful.2010.1.2.12
Subject(s) - chemistry
.Käesolevas artiklis vaadeldakse nimetavas käändes pronoomeni isekasutamist internetifoorumites, kus on märkimisväärselt palju näiteid isekasutustest ilma lähtevormita, s.t ilma nimi- või asesõnata, millele ise viitab. Artikli põhiküsimuseks on, kas ise-t kasutataksegi süstemaatiliselt isikulise pronoomeni asemel lause subjektina.Täpsemalt uurime, (a) kas ise käitub subjekti kohatäitjana (paikneb subjekti positsioonis, kui lauses muud subjekti pole); (b) kas ta käitub topikuna nagu tüüpiline isikuline asesõna lause algul, ning kas ta sealjuures kaotab ise-le omast rõhutavat, tähelepanu suunavat omadust ning c)kas ise-t kasutatakse eelkõige 1. isikule viitamisel.Korpusanalüüsist selgub, et ilma lähtevormita ise-t on kasutatud rohkem kui pooltes lausetes ning eriti sageli seoses 1. isiku väljendamisega. Samuti allub iseV2-reeglist tingitud inversioo-nile. Samas ei ole ka verbi ees kasutatud ise täielikult kaotanud rõhutavat funktsiooni. Isekasutamine personaalse pronoomeni asemel subjekti positsioonis on ilmselt seotud negatiivsest (distantseerivast) viisakusstrateegiast tingitud impersonaliseerimisega: vajadus rõhutavat, vastandavat 1. isiku pronoomenit vältida võib olla tinginud isesagedase kasutamise subjekti positsioonis