The Estonian jääda and Livonian īedõ: expressions of REMAIN and CHANGE in various grammatical constructions

The present article studies the usage of the Estonian verb jaada and Livonian īedo in various grammatical constructions. Although in both languages they can be attested to convey REMAIN and CHANGE, there are differences in their use depending on the construction. Apart from Estonian, the Livonian īedo is shown to function as a general change-of-state predicate. Whereas previously the Estonian jaada has been associated with negative change and continuation, this study demonstrates that, in more general terms, one could speak about unexpectedness or difference from the majority, and remaining in an activity or state for some time. The linguistic data originates from various corpora, in the case of Livonian also from collections of texts. In order to investigate the historical development, the Old Written Estonian data was also included in the study. We propose that originally the verb expressed ‘remain, stay behind’. The corresponding meaning is present in most of the constructions expressing location; in Old Written Estonian such instances constituted ¾ of all examples. Kokkuvote. Miina Norvik ja Kulli Prillop: Eesti jaada ja liivi īedo : PUSIMISE ja MUUTUSE valjendamine erinevates grammatilistes konstruktsioonides. Artiklis analuusitakse eesti jaada - ja liivi īedo -verbi kasutust erinevates grammatilistes konstruktsioonides. Kuigi molemas keeles on ‘jaada’-verbil nii pusimise kui ka muutuse valjendamise funktsioon, voib konstruktsiooniti taheldada mitmeid erinevusi. Uhtlasi selgub, et liivi īedo on laia kasutusvaldkonnaga uldise tahendusega muutusverb, mille vaste eesti keeles (lisaks jaada -verbile) voib olla ka saada , minna voi tekkida/ilmuda . Kui eesti keeles on verbi jaada varem seostatud ennekoike negatiivse muutuse ning pusimisega, naidatakse siinses artiklis, et veelgi uldisemalt voiks jaada puhul raakida olukorra erandlikkusest voi ootamatusest ning selles pusimisest. Analuusitav naitematerjal parineb erinevatest korpustest, liivi keele puhul ka tekstikogumikest. Ajaloolise arengu kohta oletuste tegemiseks on vordlusmaterjali kogutud ka eesti vana kirjakeele korpusest. Ilmneb, et algselt on tegemist ‘maha jaamist’ tahistanud verbiga – nimetatud tahendus on ennekoike esil kohta valjendavates konstruktsioonides, mis naiteks vanas kirjakeeles moodustasid enamiku kasutusjuhtudest. Votmesonad : muutus; pusimine; grammatilised konstruktsioonid; liivi keel; eesti keel; eesti vana kirjakeel