The influence of language and culture on the understanding of vocal emotions

We investigated the influence of culture and language on the understanding of speech emotions. Listeners from different cultures and language families had to recognize moderately expressed vocal emotions (joy, anger, sadness) and neutrality of each sentence in foreign speech without seeing the speaker. The web-based listening test consisted of 35 context-free sentences drawn from the Estonian Emotional Speech Corpus. Eight adult groups participated, comprising: 30 Estonians; 17 Latvians; 16 North-Italians; 18 Finns; 16 Swedes; 16 Danes; 16 Norwegians; 16 Russians. All participants lived in their home countries and, except the Estonians, had no knowledge of Estonian. Results showed that most of the test groups differed significantly from Estonians in the recognition of most emotions. Only Estonian sadness was recognized well by all test groups. Results indicated that genealogical relation of languages and similarity of cultural values are not advantages in recognizing vocal emotions expressed in a different culture and language. Kokkuvote. Rene Altrov ja Hille Pajupuu: Keele ja kultuuri moju koneemotsioonidest arusaamisele. Emotsionaalse kone valjendamises ja selle moistmises on nii universaalseid kui ka kultuuri- ja keelespetsiifilisi aspekte. Meie uurimuse eesmark oli teada saada, kuivord mojutab keeleline ja kultuuriline kuuluvus koneemotsioonidest arusaamist: esiteks, kas eri kultuuridest ja eri keeli konelevad inimesed tunnevad emotsioone uhteviisi ara ega aja neid segi teiste emotsioonidega, ja teiseks, kas sarnastest kultuuridest ja samasse keeleruhma kuuluvad inimesed tunnevad emotsioone ara sarnaselt. Selleks uurisime eesti keeles moodukalt valjendatud esilekutsutud emotsioonide aratundmist Eestis mitteelavate ja eesti keelt mitteoskavate inimeste poolt, kes valiti erinevatest keeleruhmadest ja kultuuridest. Osalejatena kaasati lisaks eestlastele kui korpuseandmeid kinnitavale kontrollruhmale latlased, taanlased, norrakad, rootslased, soomlased, itaallased ja venelased, kes elasid oma emamaal. Peale eestlaste ei osanud ukski testiruhm eesti keelt. Osalejatel palusime kuulata Eesti emotsionaalse kone korpuse kontekstita uksiklauseid, ilma et nad teksti oleks nainud, ja otsustada, millise emotsiooniga iga lause puhul tegu on. Valida sai viha, roomu, kurbuse ja neutraalsuse vahel. Koik testiruhmad tundsid lause emotsiooni ara ule juhusliku valiku toenaosuse, kuid erinevalt eestlastest ei olnud teised testiruhmad emotsioonide tuvastamisel uhtsed. Osa latlasi, rootslasi, taanlasi ja norrakaid pidas eesti roomu ja viha neutraalseks; itaallased ajasid viha segi neutraalsusega ja neutraalse roomuga; venelased ajasid roomu ja viha segi neutraalsusega ja neutraalse vihaga. Eesti roomu tundsid oigesti ara vaid itaallased ja eesti neutraalsuse latlased, rootslased, taanlased ja norrakad. Eesti kurbuse tundsid seevastu ara koik testiruhmad ja seda ei aetud segi muude emotsioonidega. Seega, meie uurimuse tulemuste pohjal saab universaalselt aratuntud emotsiooniks pidada vaid kurbust. Vorreldes sugulaskeeli ja sarnaseid kultuure omavahel, ei naidanud meie uuringu tulemused, et keelesugulased tuvastaks kuuldud emotsioone uhtemoodi voi et keelesugulus annaks sugulaskeelte emotsioonide aratundmisel eelise. Samuti ei saa meie uurimuse tulemuste pohjal kinnitada, et kultuuride sarnasus aitaks kaasa emotsioonide tuvastamisele. Marksonad : emotsioonid, emotsionaalne kone, taju, kultuuridevaheline, sugulaskeeled, Euroopa keeled