Areal relations of Indo-European loanwords in Finnic dialects

The areas of the distribution of Indo-European loanwords in Finnic dialects are described on many lexical maps of the Atlas Linguarum Fennicarum and the Atlas Linguarum Europae . The maps of those atlases offer an opportunity to follow the post-formational contacts of the languages. The analysis of the spread of loanwords makes it possible to find the main routes and centres of Indo-European innovations in Finnic dialects and discuss the reasons for the different sources of the influences. Sometimes, the Finnic area has been a boundary zone for several widespread Indo- European stems coming from different directions. Often the area distribution of dialect words is etymologically suggestive, but the source language depends on the concept. The differences in the use of stems with the same Indo-European origin in different Finnic languages may, at least partly, be due to the words having been borrowed at different times and from different donor languages. Kokkuvote. Vilja Oja: Indoeuroopa laensonade levikust laanemeresoome keelte murretes. Koigi laanemeresoome keelte murdesonu koos on kaardistatud keeleatlastes “Atlas Linguarum Fennicarum” ja “Atlas Linguarum Europae”. Murdesonade levilad ei kattu enamasti keelealadega. Atlaste kaartidel naeme alasid, kus eesti murretes on levinud (alam)saksa, rootsi, lati ja vene laensonad, soome murretes rootsi ja vene laenud ning isuri, vadja, karjala ja vepsa keeles vene laenud voi samad germaani alguparaga sonad nagu soome voi eesti keeles. Palju indoeuroopa laene seostub kaubandussuhetega ja siinmail valitsenud voorvoimudega. Laenuallika maaratlemisel arvestatakse sona sisu ja laenamise aega. Osa rootsi sonu on eesti, karjala, isuri ja vadja murretesse laenatud soome keelest. Saksa sonu on isuri ja vadja murretesse levinud soome ja eesti keelest. Saksa laenudel liivi keeles leidub latiparaseid jooni. Sonalevikud naitavad, et soome keel kuulub sagedamini laane, karjala ja vepsa murded ida mojusfaari. Eesti ja liivi keeles on laene molemast suunast. Isuri ja vadja murretes kajastuvad kolme naaberkeele – soome, eesti ja vene mojutused. Marksonad : murdesonavara, indoeuroopa laenud, keeleatlased, laanemeresoome keeled