Livonian language texts in the Estonian Literary Museum 175th or Oskar Loorits fund

The article considers written Livonian language sources located in the Estonian Cultural History Archives of the Estonian Literary Museum and which linguists can use in their studies. The most extensive collection of Livonian language sources – around 1200 pages of unpublished texts – are located in the Oskar Loorits 175th fund. Estonian folklore researcher Oskar Loorits (1900–1961) visited Livonians for scientific purposes several times in the 1920s and 1930s and helped Livonians in their cultural efforts as well. Since most of his communication with Livonians consisted of letters, Loorits’ archive is a valuable information source not only about Livonian social and cultural life, but also about the Livonian language. There are lots of original Livonian poems and translations into Livonian in the 175th fund, too. Kokkuvote. Renāte Blumberga: Liivi keele tekstid Eesti Kirjandusmuuseumi 175. ehk Oskar Looritsa fondis. Artikkel kasitleb Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis talletatud liivi keele kirjalikke allikaid, mida keeleteadlased saavad kasutada oma uurimustes. Koige suurem liivi keeleallikate kogu, mis sisaldab umbes 1200 lehekulge publitseerimata tekste, on 175. ehk Oskar Looritsa fond. Eesti rahvaluuleuurija Oskar Loorits (1900–1961) kulastas liivlasi mitmeid kordi teaduslikel eesmarkidel 1920. ja 1930. aastatel ning aitas samuti liivlasi nende kultuurilistes ettevotmistes. Kuna tema suhtlemine liivlastega toimus ikkagi pohiliselt kirja teel, on Oskar Looritsa arhiiv vaartuslik infoallikas mitte ainult liivi uhiskondliku ja kultuurielu kohta, vaid ka liivi keele uurimiseks. Selles 175. fondis on ka rohkelt alguparast liivi luulet ja tolkeid liivi keelde. Marksonad : liivi keel, liivi murded, liivi keele kirjalikud allikad, liivi kirjanduse ajalugu, liivi kultuuriajalugu, Eesti arhiivid Kubbovottoks. Renāte Blumberga: Līvo kīel tekstod Ēsti Literatūrmuzēj 175. agā Oskar Loorits fondos. Kēra um iļ līvo kīel kēratod ovātod, mis āto Ēsti Literatrmuzējso kultūristōrij arhīvos ja midā kēļnikād sōbod kȭlbato eņts tuņsloksis. Amā sūŗimi līvo kīelovātod kub, kus āto immor 1200 līedpūoldo ulzandomot tekstidi, um 175. fond agā Oskar Loorits fond. Ēsti folklōr tuņsliji Oskar Loorits (1900–1961) kei līvlizt jūso tieudlizt vottokstoks setmiņ kordo 1920. ja 1930. āigastis ja abțiz ka līvlizton nant kultūrtīeso. Ku Oskar Loorits kubbopūtimi līvliztoks vȯļ pǟažālistoz kērakouţi, sīesot um Oskar Loorits arhīv vǟrtli tīetovāt ab set iļ līvo ītkub ja kultūr, bet ka līvo kīel tuņslimiz pierāst. Sīes 175. fonds um ka pǟgiņ irgizt līvo lūolo ja tulkomidi līvo kīelo.