English (United Kingdom)

https://curated-unify.zendy.io/wp-json/zendy-region/v1/featured_content/oa?rat=en

https://curated-unify.zendy.io/wp-json/zendy-region/v1/highlighted_journal/

Global: Zendy Plus annual

Presents the access of premium content as premium feature

Premium Content

Presents the keyphrase highlighting as premium feature

Keyphrase Highlighting

Presents the summarisation as premium feature

Summarisation

Insights

Presents the pdf analysis as premium feature

PDF Analysis

Presents the zaia usage as premium feature

ZAIA

Global: Zendy Plus monthly

Global: Zendy Tools annual

Global: Zendy Tools monthly

Global: Zendy Free Plan

Teesid: Rongu kirikuraamatus ajavahemikku 1710–1742 holmavate andmete hulgas leiduvad ka moned muistendid. Andresjarve nimesaamise lugu on ajaloolise jutu-uurimise meetodil analuusinud Jurgen Beyer. Malestusi Rannu ja Rongu kunagiste tuntud aadlisuguvosade Todvenite ja Tiesenhausenitega seostatavatest juhtumitest on kirja pandud hilisematesse rahvaluulekogudesse ning teemat on kajastatud Eesti ajakirjanduses 1920. aastatel. Lisaks nimetatutele on kirikuraamatus uhe koguduseliikme, 17. sajandi lopukumnenditel elanud rootslasest moisakingsepa Torsten Groni kannatuslugu. Mees oli nooruses leidnud peidetud varanduse. Aastaid hiljem sundisid varemjuhtunut meenutama kummituslikud naised, kes kingseppa oosel tantsitasid ning vaevasid, mille tagajarjel Gron haigestus ja suri. Enne lahkumist oli ta lubanud jatta kirikule suure rahalise annetuse, kuid tema varandust ei suudetud enam leida. Koik jutud avaldati 1764. aastal Riia kultuurija teadusajakirjas Gelehrte Beytrage zu den Rigischen Anzeigen. Rahvaluulearhiivi ja paari muistendikogumiku toel on voimalik luua ettekujutus lugude edaspidisest saatusest ajas ja uutes oludes, mis on jargneva kasitluse uks uurimisaspektidest. Andresjarve muistend ilmus M. J. Eiseni raamatus Esivanemate varandus korduvalt ja laks rahvaparimusse trukiversioonist lahtuval kujul. Todvenite ja Tiesenhausenite tuli tolgendusjutt ringles rahvasuus ilma kirjaliku allika olulise mojuta. Kuigi M. J. Eisen lulitas ka Torsten Groni kogemusloo 1882. aastal oma muistendiraamatusse (konkreetsust oluliselt vahendades), jattis ta selle edaspidistest kordustrukkidest siiski valja. Lugu vajus unustusse. Lisaks tekstide saatusele ajas vaarib selgitamist Torsten Groni kogemuse iseloom. Kui tuupiline see on traditsioonipildis, kui tavaparane on, et inimesed jutustavad uleloomulikust rundest, mis jatab kehale jalgi fuusilisest kokkupuutest (teine uurimisaspekt)? Selgub, et uleloomuliku rundena tolgendatakse teatud erilisi kogemusi ka 21. sajandil. Folkloristikas interpreteeritakse taolisi isikukogemuse jutte erinevalt, kas kultuuriliselt omandatuna voi individuaalse taju mudelite pohjal vormuva uskumuse kompleksse toime avaldusena.

Mõisakingsepa isikukogemuse lugu Rõngu kirikuraamatus ja muistendikogumikes