English (United Kingdom)

https://curated-unify.zendy.io/wp-json/zendy-region/v1/featured_content/oa?rat=en

https://curated-unify.zendy.io/wp-json/zendy-region/v1/highlighted_journal/

Global: Zendy Plus annual

Presents the access of premium content as premium feature

Premium Content

Presents the keyphrase highlighting as premium feature

Keyphrase Highlighting

Presents the summarisation as premium feature

Summarisation

Insights

Presents the pdf analysis as premium feature

PDF Analysis

Presents the zaia usage as premium feature

ZAIA

Global: Zendy Tools annual

Global: Zendy Free Plan

Global: Zendy Tools monthly

Global: Zendy Plus monthly

Recent invasion of foliage fungi of pines (Pinus spp.) to the Northern Baltics In the wake of severe climatic extremes during recent years, several new invasive foliage fungi of pines have been reported in Estonia. In this paper the peculiarities of the fast dissemination process, particularly from south to north of two quarantined species, Mycosphaerella pini and M. dearnessii, but also of Diplodia pinea and Cyclaneusma minus on different host species are described. These species were known as destructive pathogens in several countries and continents. By today, the range of M. pini has already reached northern Finland. In its dissemination process we could follow, with the half-year steps, colonization of Estonia from south to north. Some micromorphological features of these alien species were investigated. Hypothetical risk for pine forests was shortly introduced. Mändide (Pinus spp.) okkaid asustavate seente invasioon Põhja-Baltikumi Invasiivökoloogias on seentele kuni viimase ajani pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. Ülemaailmselt registreeritud ilmastikuäärmuste ja kliimamuutuste taustal on paari viimase aastakümne kestel, sealhulgas ka 2003. aasta sügava põua järel Keskja Lääne-Euroopas, hakatud tähelepanu pöörama tulnuk-patogeenidele. Lisaks mitmetele piirkondlikele monitooringuprogrammidele on loodud üle-Euroopaline nn. FORTHREATS (European Network on emerging diseases and threats through invasive alien species in forest ecosystems) - võrgustik, mille tegevuse I etapp äsja lõppes. Nimetatud võrgustiku eesmärgiks on metsade suhtes potentsiaalsete ohtude, sealhulgas ka invasiivsete patogeenide identifitseerimine ning nende päritolu ja levimisteede kindlakstegemine. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil on töö autorite poolt Eestis kasvavatel mändidel avastanud neli uut seenpatogeeni (Mycosphaerella pini, M. dearnessii, Diplodia pinea ja Cyclaneusma minus). Kõik neli liiki on aga mitmetes maades ja mandritel tuntud kui ohtlike okkahaiguste tekitajad. Kaks liiki (M. pini ja M. dearnessii) kuuluvad kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis karantiinsete liikide nimekirja. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli 1) jälgida ja kirjeldada nimetatud haigustele eriti vastuvõtlike männiliikide ning meie kodumaise hariliku männi asustamise käiku kõnealuste patogeenide poolt ning Eesti (ja Põhja-Läti) koloniseerimise üldsuunda ja iseärasusi, 2) esitada kõnealuste patogeenide mõningaid mikromorfoloogilisi tunnuseid Põhja-Baltikumis, s.o. kuni tuhande kilomeetri kaugusel põhja pool nende senistest põhjapoolseimatest leiukohtadest Euroopas, ning 3) püstitada hüpoteetiline riskihinnang nimetatud patogeenide toimele meie männikutes, sidudes selle võrdlusega meie eelmise sajandi olulisima männi okkahaiguse - männi-pudetõve (haigusetekitaja Lophodermium seditiosum) toime ning okkajälje meetodil (NTM) saadud uurimistulemustega. Väliuuringud sooritati klassikalisel rekognostseermeetodil, mille käigus koguti proove haigustele vastuvõtlikumatelt eksootliikidelt (eelkõige must mänd) ja harilikult männilt, viimase proovivõtu kohad valiti juhuslikult. Laboratoorsetel uuringutel kasutati statsionaarset binokulaarluupi CETI ja mikroskoopi Nikon Eclipse 50i. Uusliikide herbaareksemplarid on deponeeritud Eesti Maaülikooli Mükoloogilises herbaariumis TAA(M). Kahel M. pini ning ühel D. pinea Eesti päritoluga tüvel eraldati DNA, täpseks liigi kinnituseks sekveneeriti DNA nukleotiidide järjestus ning vastavad andmed deponeeriti ka maailma geenivaramusse (GenBank). Nii karantiinsetel punavöötaudil (M. pini), pruunvöötaudil (M. dearnessii), mõlemad seni registeeritud Eestis vaid suguta arengujärkudena (vastavalt Dothistroma septosporum ja Lecanosticta acicola) kui ka seni eestikeelse nimeta D. pinea'l (sünonüüm Sphaeropsis sapinea), milliste saabumine registreeriti sajandi I aastakümne II poolel, õnnestus jälgida Eesti kiire asustamise käiku üldsuunaga lõunast põhja poole (vt. joonised 1-5). Neist esimene (M. pini) on tänaseks välja jõudnud isegi juba Põhja-Soome. Neljas liik, valgevöötaudi tekitaja C. minus saabus meile ilmselt mõnevõrra varem, kuid rea aastate vältel võis teda leida vaid ühest metsataimlast. Alates 2007. aastast on aga nimetatud liigi levila tormiliselt laienenud, seejuures pole aga võimalik olnud eristada tema levila kindlamat laienemise suunda. Nii puna- (M. pini) kui pruunvöötaud (M. dearnessii), niisamuti ka D. pinea asustasid esmalt männi eksootliike, eriti musta mändi (Pinus nigra). Neist vaid punavöötaud (M. pini) on jõuliselt ja laialdaselt asustanud juba ka meie kodumaise hariliku männi (P. sylvestris) noorendikke ning keskealisi puistuid. Maailmas paljudel männiliikidel esinevat, isegi mändide universaalseimaks patogeeniks peetavat D. pinea't oleme aga seni leidnud vaid musta männi (P. nigra) käbidelt. Nagu see on juhtunud mujal maailmas, võib aga varem või hiljem oodata meilgi viimati nimetatud patogeeni majanduslikult olulisemaid kahjustusi eriti männiokastel, võrsetel, juurtel ja isegi sinetusseenena puitmaterjalis. Puna- ja pruunvöötaud võivad kujuneda meilgi kroonilisteks okkahaigusteks. Samas pole nad võimelised kahjustama mändide noorimaid, s.o. jooksva aasta okkaid. Puhanguaastatel on suutnud seda teha meie möödunud sajandi kõige ohtlikum okkahaigus - männi-pudetõbi (haigusetekitaja Lophodermium seditiosum). Okkajälje meetodil (NTM) oleme aga hiljuti kindlaks teinud, et männi aastavõrse juurdekasvu "toidavad" eriti just vanemad - teise ja kolmanda aasta okkad. Kui nüüd kroonilised vöötaudid peaksid männid aasta-aastalt neist juurdekasvu toitvatest vanematest okastest ilma jätma, võib neist uutest invasiivsetest haigustest kokkuvõttes oodata mändidele isegi suuremat kahju kui hooajalisest-epideemilisest männi-pudetõvest, mis real epideemiatevahelistel aastatel laseb mändidel okkakaost toibuda ning suunata uusi ressursse nii juurdekasvu tagamisse kui ka varuainetesse.